Enamusele eurooplastest lõppes Teine maailmasõda – olgu õnnelikult või õnnetult – 8. mail 1945. Eesti sõduritele, kes viimse minutini idarindel olid, tähendas uus olukord vaid uute katsumiste algust. Kuna ühisest läändeminekust asja ei saanud, sattus enamus kas ükshaaval või väikeste gruppide kaupa Tšehhis idavõimu-joovastust põdevate partisanide kätte. Peale Tšehhi Põrguks nimetatud päevi jäi suur osa punaväelaste kätte vangi. Vaid vähestel õnnestus vabade inimestena läände pääseda. Mõnedel teistel läks see korda peale pikki eksirännakuid. Neist pajatabki «Sarviku sulaste» teine osa.