See nootidega laulik on järjeks Johannes Tauli esimesele laulukogumikule «Metsa veerel väike maja», sisaldades 29 uut laulu.
Siduvaks lauluks esimese laulikuga on autori sõnadele loodud laul «Seal, kus lõhnab ristik», mida selles laulikus korratakse, kuna see laul toob kõige paremini välja uue kogumiku meeleolu. Muidugi saab laulikut kasutada ka ilma esimest raamatut nägemata-tundmata.
Võrreldes esimese laulikuga on valgamaalasest autor selles laulikus üsna palju kasutanud oma kodust mitte kaugel elanud Viljandimaalt Kärstnast pärit luuletaja Henrik Adamsoni tekste, sealjuures mitmeid ka murdekeelseid.
Johannes Tauli viise iseloomustab kõige paremini sõna «rahvalikud». Need on südamlikult lihtsad, autorile omase käekirjaga. Käesoleva lauliku laulud meenutavad kuulajale kodu, lapsepõlve, mõtisklevad elust ja armastusest. Laulud sobivad eelkõige vokaalansamblite repertuaari, aga kindlasti on neid tore laulda ka niisama seltskonnas, võludes eelkõige keskealist ja vanemat kuulajat.