See raamat viib meid ühe naise ellu, kes isegi oma õiget nime ei tea – Mary või Marie?
Kui tema mees pärast alaealise prostituudi juures viibimist ühe Ida-Euroopa riigi linnas aknast välja heidetuna leitakse ning raskelt kannatanuna haiglasse viiakse, algavad naises aga tõelised siseheitlused. On ta andestav Mary, kes jätkuvalt hoolitseb oma mehe eest, kuigi too on teda aastate viisi petnud, või saab temast kurjategija Marie, kes kustutab oma mehe elu, kui too abituna haiglavoodis lamab? Mary teeb hüppe ajakirjanikust ministriks ning katsub teha kõik, et võimalikult normaalset elu edasi elada, ta palkab oma halvatud mehele assistendid, kes tema eest hoolitsevad, ning flirdib oma noorpõlve sõbraga piljardiklubist. Aeg-ajalt haaravad teda afaasiahood, mis ta kõnevõimetuks muudavad, ning pärast faktide ilmsikstulekut tema mehe invaliidistumise ümber on Mary sunnitud ametist lahkuma, piiratuna õhtulehtede infonäljas reportereist.
Marie seevastu satub kuueks aastaks vanglasse, kust ta ainult Mary elu nagu väljastpoolt jälgib. Kahestunud naise ainsaks toeks on tema ning mehe ühine sõprade klubi, mille kaudu ta oma mehega tutvus ning mis Mary/Marie tõttu koost laguneb. Mary/Marie tunneb endal tohutut süükoormat, oma mehe ja vanemate ees, kogu maailma ees, oma sõpruskonna ees, kes leinavad taga mitte niivõrd Sverkerit kuivõrd piljardiklubi üksmeelsust, kogu Rootsi rahva ees ministrina, kes abitult inimestega kaubitsemise vastu püüab võidelda.
See on lugu nende sõpruskonnast, piljardiklubist Tulevik, mille kaudu grupp noori inimesi enda identiteeti otsib ning mis nende elu alatiseks muudab.