«See uluja tuul» koondab endasse kolm Grööni luuletajat (Torkilk Mørch, Gerda Hvisterdahl, Innunquaq Larsen), kelle karakterid on loonud Ameerika kirjanik ja tõlkija David R. Slavitt. Läbi nende autorite kirjeldab ta «rohelise maa» argipäeva ja mütoloogiat ning otsib ühenduslülisid tänase ja möödaniku vahel.

Kirjandusliku kurioosumi – ja etnoloogilise eksperimendina sündinud raamat toob meieni üdini eheda pildi karmi ja külma Arktika vaimsest sügavusest.

Luuletusi täiendavad Mathura illustratsioonid.

Et küttida karu, pead ka ise karuks saama.
Ei või mõelda nagu inimene, sa pead käituma
niisamuti kui karu. Et küttida karibuud,
pead mõneks ajaks karibuuks saama. Ja põhjapõdrakarjaks,
morsaks, hülgeks samamoodi. Küti vaim peab vormima end
looma vaimu järgi. Sest nii on aus.

Noortel meestel kulub palju aega, et säärane oskus
selgeks saada. Aga ükskord läheb see neil korda,
mõnel rohkem, mõnel vähem. Mis on raskem
ja mida õpitakse hoopis kauem, on ent see, kuidas
pärast jahti jälle küla juurde tagasi tulla
ja olla taas inimene, ülenduda – või ehk alanduda – uuesti
selleks, mis enne oldi, selleks, mis me kõik oleme.