Norra kirjaniku Tarjei Vesaasi sümbolistlik romaan «Seeme» (1940) räägib allegooriliselt Norra okupeerimisest Saksamaa poolt Teises maailmasõjas. Norra võrdkujuks on viljakas haljendav saar, mille hüvesid tuleb endale võtma saarele eksinud võõras mees, kes sooritab mõrva. Rahulikud saarlased muutuvad kättemaksuhimuliseks, metsistunud jõuguks, mis jälitab kurjategijat ja tapab ta. Hullusest toibudes püütakse esialgu endi hulgast leida patuoinast, seejärel jääb aga igaüks silmitsi oma südametunnistusega.