Giacomo Casanova (1725‒1798) on küll tuntud oma võrgutaja maine poolest, ent pealiskaudsetest seksuaalsuhetest kaugemale vaadates leiame eest intellektuaali, osava petise, viiulimängija, kirgliku rännumehe, kirjaniku ja isegi võimaliku spiooni, keda valgustusajastu ergas vaim üha uutesse seiklustesse kandis.

Harvardi Ülikooli kirjandusuurija Leo Damrosch on ajalooallikatele tuginedes teinud ära põhjaliku töö, et täiendada Casanova enda autobiograafias «Histoire de ma vie» («Minu elulugu») jutustatud lugu ajaloolise konteksti ja lisamaterjalidega. Lugejail on Casanovaga kaasas käies võimalik näha sügavamale teda saatvatest kuulujuttudest, saada kujutluspilt 18. sajandi Euroopast ning lisada tähenduslikke kihte teadmistele selle vastuolulise veneetslase avantüüride kohta.