«Veel mitme aastakümne takka mäletan ma selgelt seda elamust, mis mind rabas, kui lugesin 1961. aasta algul «»Loomingu» Raamatukogus» ilmunud väheldast vihikut pealkirjaga «Mina olin veel väikene». Seda taltsutamatut lustakust, vaimukust, hoogu ja särtsakust, mida külluslikult tulvas tolle raamatu nappidest lugudest. Ja kuigi ma olin juba lugenud Kivi «Seitset venda» ja Aho «Raudteed» ja Larni «Neljandat selgroolüli», jäi just Sakari Pälsi mulle kogu mu poisipõlve kestel soome kirjanduse tõeliseks sümboliks.
Alles aastaid hiljem sain teada, et tegelikult oli Pälsi hariduse poolest arheoloog ja etnograaf, kelle peamiseks uurimisalaks oli kiviaja tehnika ning rahvapärased ehitus- ja käsitööoskused. Ja et mitmed Mongooliasse, Siberisse ja Põhja-Ameerikasse tehtud uurimisretked ning neile järgnenud sügav mõttetöö olid temast juba palju varem teinud hea reisikirjaniku ning lihvitud esseisti, kelle sulest ta elu jooksul (1882-1965) ilmus ligi nelikümmend raamatut väga erinevatel teemadel (kaasa arvatud fotograafiaõpik).
Usun ometi, et kui ka kõik muu Pälsi rohkest toodangust kord juba unustatud on, elavad ta poistelood ikka veel täisvereliselt edasi. Ja ma olen kindel, et nende nüüd eesti keelde jõudnud enamik ja paremik sööbib eluks ajaks meelde nii mõnelegi praegusele ulakale ja lustihimulisele jõnglasele»
Aivo Lõhmus