Martti Larni satiirilise romaani peategelaseks on väljamõeldud Laconia vabariigi endine politseiminister Lepus Timidus, kes poliitiliste sekelduste tõttu on sunnitud Soome põgenema. Siin võrdleb ta Soome olusid oma endise kodumaaga.
Selleks et saada mingisugust ettekujutust Laconia elust, mainigem, et välisministril oli seal suurtükitehas, mis omal kombel suunas maa välispoliitika ilmet, siseministril margariinivabrik – margariini vajavad täpsuslaskurid, kuna see parandab nägemisvõimet, ja peaminister on hiljuti hankinud matusemonopoli – ta teadis, et varsti alustatakse rahu eest võitlemist naaberriigiga, ja statistikud on välja arvestanud, et aktiivsed rahuüritused nõuavad umbkaudu 25 000 ohvrit. Peaminister peab seda arvu pessimistlikuks ja oletab, et see tõuseb vähemalt neljakümne tuhandeni. Kui lisaks sellele veel palsameerimine sunduslikuks tehtaks, siis tuleks raha kuhjaga.
Sellest kõigest jutustab endine politseiminister, kellel endal oli ameti kõrval veel hästitasuv eradetektiivbüroo, ja tema puhtsüdamlikust ülestunnistusest saame värvika pildi «vabduse mustermaal» Laconias valitsevast korruptsioonist ja selle kapitalistliku riigi ametnikest, kes kuritarvitavad oma võimu ilusate sõnade sildi all.
Nagu satiirilistes teostes tihtipeale, nii ka siin võtavad nimedki teatud määral osa tegelaste iseloomustamisest, näiteks Lepus Timidus tähendab tõlkes «arg jänes»; Capra Hircus – sokk, jäär; Bos Taurus – härg; Scrofa Ferus – metssiga jt.