Töö olulisus seisneb väikejärvedes toimuvate settimisprotsesside selgitamises. Aastate jooksul on autor viinud läbi uuringuid mitmes Eesti väikejärves, millest nelja kohta saadud tulemuste analüüs ja üldistused esitatakse käesolevas dissertatsioonis.
Töö põhieesmärkideks oli töötada välja metoodika sestonivoogude ning sette kujunemise uurimiseks väikejärvedes, luua mudel sette koostist mõjutavate järve topograafiaga seotud faktorite kirjeldamiseks. Oluline oli leida ka kinnitust väljastpoolt tulevate mõjurite (maakasutusest, veetaseme kõikumisest tingitud muutused järves) kajastumise ja säilimise kohta järvesettes ning luua sette litoloogilise koostise varieerumisel põhinev üleminek pindmiste setete uurimisest paleoinformatsiooni interpreteerimiseks.
Peamiseks sestonivoogude uurimise objektiks oli Jussi Pikkjärv, seda nii tänu oma asukohale küllaltki vähese inimtegevusega regioonis kui ka varieeruvale põhjatopograafiale, mis pakkus laialdasi võimalusi settelõksude eksponeerimiseks erinevatel sügavustel ja erineva põhjakonfiguratsiooniga aladel. Lühemaajaline settelõksueksperiment leidis aset Viitna Linajärves, kus viidi läbi sestonivoogude bilansside koostamine ning paralleelselt keskenduti settinud materjali uuringutele, et leida põhjusi ja tagajärgi, mis kaasnevad erinevate järvesiseste protsessidega ning meteoroloogiliste tingimuste muutustega.
Sette litoloogilise koostise ruumilist kujunemist üle terve järvepõhja uuriti kahes järves – Viitna Linajärves ja Väike Juusa järves.