Loomade hulgalise kontsentreerumise tagajärjel seafarmi või -vabrikusse tekib oht paljude haiguste, eeskätt nakkus- ja parasitaarhaiguste levikuks. Seakasvatuse tehnoloogia muutumisega on muutunud ka sigade pidamistingimused ja söötmine. Kõige selle tulemusena on sigadel käesoleval ajal haigusi, mida varem tunti kas vähe või üldse ei tuntud.

Veterinaartöötajail tuleb igapäevases kutsetöös sageli tegelda sigade haigustega: diagnoosida haigusi, rakendada ratsionaalseid ravi- ja tõrjeabinõusid ning profülaktikavõtteid. Järjest tuleb juurde uusi ravimeid, kasutatakse uusi ravi- ja profülaktikavõtteid. Andmed nende kohta on artiklitena eri ajakirjades, mistõttu nende kättesaadavus on raske. Käesolevas käsiraamatus on vastavad spetsialistid esitanud need kokkuvõtlikult, samuti kajastuvad käsiraamatus autorite oma kogemused.

Käsiraamatus on püütud käsitleda kõike veterinaartöötajale vajalikku nii seafarmis kui ka erasektoris rakendamiseks. Väga paljut saavad kasutada seapidajad ise.