Psühhoanalüüsi isaks peetud Sigmund Freud tuli inimese hingeelu uurides välja revolutsioonilise ideega mitteteadvuse olemasolust, kõneldes selle mõjust inimese käitumisele ja unenägudele. Kõige paremini tuntakse teda tõenäoliselt väite poolest, et väljatõrjutud seksuaalsed tunded võivad tekitada neuroosi.
Siin teoses esitatakse tähestikulises järjekorras olulisemaid Freudi väljatöötatud mõisteid, mida defineeritakse ja seletatakse tema enda sõnadega. Lugejad mitte üksnes ei näe, mida Freud unenäo tõlgendamise, ego, Oidipuse kompleksi ja mitteteadvuse all tegelikult mõistis, vaid ka kuulevad teda andmas selgitust teraapiate kohta, mis ta normaalsest kõrvalekalduva käitumise raviks leiutas.