Sigtuna novellid kirjeldavad sõjapõgenikeks jäänud eesti noorte väikest ühiskonda Rootsi väikelinnas. Argipäeva kitsad olud ja rootsi õppekava ranged nõuded tekitavad pingeid, millele otsitakse mõnikord leevendust noorusliku ülemeelikuse puhangutes, protestituhinas või romantilistes ekskursioonides linnakese ajaloolisse ümbrusse – kord terve kooliperega, teinekord kahekesi.
See on tükk Eestit võõrsil pika pagulaspõlve algaastatel, mille jälgi viimase novelli peategelane läheb otsima aastakümneid hiljem.