Albertini jõudis Tallinn Eesti Raadio kutsungi kaudu, kus keegi naisterahvas hüüdis kiiresti «sintallinn», «sintallinn» – ikka «sintallinn» ja «sintallinn». Sõna sisu hakkas poisike mõistma alles veidi vanemana. Aga tähendus sellele kutsungile tuli suurem, kui ta ette aimatagi võis. Nüüd peabki Albert Tallinna oma kodulinnaks.

Kirjapandu on vaid osaliselt autobiograafiline ning isikud, kes tekstis end «ära tunnevad», pidagu seda kokkusattumuseks.