Teksti autor Epp Petrone: «Minu ema õpetas mulle, kuidas avada oma süda nii, et mõista seente, puude, sääskede ja koerte juttu. Mis juhtus siis, kui me kord seenel käies metsas ära eksisime ja päike ära kadus? Ka siis ei jäänud üle muud, kui kuulata oma südant ja koduaia õunapuu kutset.»