Erinevalt kunstileksikonidest on sellesse erialasesse entsüklopeedilisse teosesse haaratud maailmas tuntud fotograafid ja filmitegijad, filmi-, kunsti-, fotograafia jm teoreetikud, galeristid, kollektsionäärid jpm.

Leksikon sisaldab märksõnu ka visuaal-psühholoogiast, -antropoloogiast, -sotsioloogiast jne. Uuendusliku temaatikana on eraldi defineeritud vaatamisega seotud peamised tehnilised vahendid alates 17. sajandist: ajaloolises või kaasaegses meelelahutustööstuses, teadustegevuses jm praktikates kasutamist leidnud seadmed. Peale visualiseerivate või kujutamisega seotud tehniliste üldvahendite leiab raamatust ka hulgaliselt informatsiooni luures, mõõtmises, jälgimises, illusionismis, kontrollis jmt tegevustes kasutatavate tehniliste vahendite kohta.

Väljaandes on esindatud ka olulisemad elektroonilise meedia-, kinematograafia, kunstiteooria/kunstifilosoofia terminid. Raamat sisaldab informatsiooni ka nende valdkondade teoreetikute ja filosoofide kohta, kellede tegevus on keskselt mõtestanud visuaalsuse eri avaldumisvorme. Näiteks nägemise-, kujutamise-, kontrolli-, eneseväljenduse jmt-ga seonduvates uuringutes.