Nagu juba traditsiooniks kujunenud, avab ka 2015. aasta numbri tõlkeartikkel rahvusvaheliselt tunnustatud uurijalt. Sedapuhku avaldame Umeå ülikooli etnoloogia emeriitprofessori Billy Ehni kirjatöö «Isetegemine: Käelise töö autoetnograafia». Artikkel näitlikustab üpris argise juhtumi – duširuumi põrandaresti meisterdamise varal lihtsas ja ladusas stiilis, millistel erinevatel viisidel võib isetegemise käelist protsessi sõnaliselt edasi anda. Omaenese tegevuse kirjalikuks jäädvustamiseks pakub Ehn välja kolm kirjeldusstiili: üksikasjaliku, ilukirjandusliku ja akadeemilise.
Pärandtehnoloogia magister Kersti Loite vaatleb artiklis «Üksikesemest ülikonnani Virumaa rahvariiete näitel» Eesti rahvarõivaid puudutavaid trükiseid. Loite näitab, kuidas ilmunud koguteosed on süvendanud rahvarõivaste kandjate ja valmistajate seas arusaama, nagu oleks igal kihelkonnal olemas vaid üks esinduskomplekt. Loite osutab omapoolsete muuseumikogude põhjal komplekteeritud ja teostatud rahvarõivaülikondade varal, et piisava esemelise materjali alusel on võimalik välja töötada mitmeid eriilmelisi komplekte, võttes aluseks konkreetse ajaperioodi, kihelkondlikud eripärad või koguni esemete perekondliku kuuluvuse. Loite töö annab lootust, et arusaamad meie rahvarõivatraditsioonist rikastuvad ning rahvarõivaste kandmise pilt muutub senisest oluliselt mitmekesisemaks.
Jaana Ratas ja Riina Rammo uurivad ajaloolise rõivakaunistusdetaili pronksspiraali ehk vaselise valmistamise ja kasutamise viise artiklis «Ühte kadunud tehnikat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõivastel». Uuritav pronksspiraal on lihtne peenikesest traadist spiraal, millest punuti kokku tekstiilile kinnitatud mustreid või kooti need otse tekstiilmaterjali sisse. Uurimise allikmaterjaliks on hoidlates leiduvad pronksspiraalid, valmistustehnoloogiline teave tugineb Lõhavere linnamäelt leitud töövahenditel. Spiraaltorude kasutusala osas tutvustavad autorid kõlapaeltesse sisse kudumise viisi ning spiraalidest põimitud ja kangale kinnitatud mustrite valmistamist, samuti selleks kasutatud abimaterjale (villane või linane lõng, hobusejõhv, kasetoht).
Studia Vernacula lugeja vana tuttav, Soome arhitektuuridoktor ja palkehitusõpetaja Janne Jokelainen tutvustab artiklis «Palkseina tihtimismaterjalide omadused» algupäraseid uurimistulemusi sambla, lina, puitkiu, klaasvilla ja polüpropeeni õhukindluse, niiskus- ja veeimavuse ning hallitusele vastuvõtlikkuse kohta.
Rubriigis «Praktikapeegel» tutvustab Soomes elav ja tegutsev šveitslasest palkehitaja Meinrad Rohner artiklis «Soovitusi mahu- ja kuluarvestuseks käsitöönduslikus palkehituses» oma arvestusmetoodikat, mis seisneb palkehituse tehnoloogiliste, logistiliste jms eripärade ning ettevõtlusreaalsuse lepingu- ja läbirääkimistehnika koondamises arvutipõhisesse analüüsimudelisse. Selles on oluline osa kogemuse talletamisel: Rohner rõhutab, et kuna seiret ja analüüsi on pärast rasket välitööpäeva füüsiliselt ja vaimselt raske teha, tuleb vastavad rutiinid välja töötada enne välitööde algust.
Maaja Kalle kirjeldab «Ühe peniku taasloomise loos», kuidas ta TÜ VKAs rahvuslikku tekstiili õppides võttis rahvarõivapraktika raames eesmärgiks välja uurida, kuidas valmistati 19. sajandi Hiiumaa tüdrukute peapärg. Valinud muuseumipärgade hulgast ühe välja, tegi Kalle eseme taasloomisprotsessi läbi viimse detailini: kaardistas tehnilised etapid ja vajaminevad oskused, otsis ja ostis ligilähedased tänapäevased materjalid, mis tekitasid valmistamise ajal terve rea probleeme ja omakorda sundisid leidma nutikaid lahendusi.
Pihkva arhitektuuriloolane Viktor Lantsev kirjeldab oma artiklis «Pihkva oblasti talupoegade kivihooned» 19.–20. sajandi pae- ja maakiviehitust, keskendudes oma välitöödel kohatud müüritiseliikide üldilme iseärasustele, vuukide ja avaraamistuste lahendustele, ehitistele kantud daatumeile ning mõne müürikirja visuaalsetele eripäradele.
Studia Vernacula 2015 «Ringvaadete» rubriigis kirjeldab Soome palkehitusõpetaja Anssi Malinen palkehituse õpetamisel infotehnoloogia rakendamise hariduslikku eksperimenti, mille käigus said Soomes Oulu kutsekooli õpilased ülesandeks teha neile varem tundmatu nurgatapp õppevideo põhjal, käes tahvelarvuti, ilma juhendaja isikliku kohaloluta ja võimaluseta esitada täiendavaid küsimusi.
Rahvusliku ehituse üliõpilane Gert Reimets annab kirjutises «Võromaa suitsusaunakombestik kanti UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja» ülevaate sellest, kuidas tänu tegusate kodukohapatriootide kodanikualgatusele saavutas suitsusaunakombestik 2014. aasta novembris ülemaailmse tunnustuse. Teine rahvusliku ehituse õppur Malvo Tominga kirjeldab maakeldrite kahjustusi ja rekonstrueerimislahendusi 2014. aastal Läänemaal toimunud koolipraktika kogemuse põhjal. Praktika käigus rekonstrueeriti keldri fassaadi, parandati kuivlaomüüride nurki ning omandati töövõtted maakivide murdmiseks nii kivikirvega kui kiilutamise abil.
Rahvusliku metallitöö üliõpilane Anna-Maria Kaseoja annab ülevaate sellest, kuidas ta viis koos kursusekaaslase Indrek Ikkoneniga läbi XXVI laulupeol Tallinnas Tartu Ülikooli välitelgis ehete valmistamise näidistöötoa. Ta käsitleb ettevalmistustöid, töötoas ehete valmistamist ning ettevõtmisega saadud kogemust.
Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp ja sama keskuse teadur Karl Kallastu kuulutavad rõõmusõnumit rehemajaomanikele: nimelt hakkas 2015. aasta talvel tööle üle-eestiline nõustajatevõrgustik, mis pakub rehemajaomanikele tasuta esmakordset nõustamist hoone(te) taastamisel.
