Maa, kus Luukas Vedurijuht elas, kandis nime Rahumaa ja oli väga väike.
See oli lausa erakordselt väike, võrreldes teiste maadega nagu näiteks Saksamaa või Aafrika või Hiina. Ta oli umbes kaks korda nii suur kui meie korter ja koosnes suuremalt jaolt mäest, millel oli kaks tippu, üks kõrgem ning teine natuke madalam.
Ümber mäe looklesid mitmesugused teed väikeste sildade ja viaduktidega. Lisaks oli seal veel õige käänuline raudtee. See kulges läbi viie tunneli, mis viisid risti-rästi mäest ja selle mõlemast tipust läbi.
Maja oli Rahumaal loomulikult ka, ja nimelt üks päris tavaline maja ning üks poega maja. Nendele lisandus väike raudteejaam, mis asus mäe jalamil. Seal elas Luukas Vedurijuht. Ja mäe otsas kahe tipu vahel oli loss.

Mida teha, kui tillukest saarekuningriiki ähvardab ülerahvastumine, sest eksikombel on saarele toimetatud mustanahaline poisike, kes saab nimeks Simm Nööp? Eks mõni pea siis välja rändama ja seda vedurijuht Luukas koos oma väikese sõbra Simmuga teebki, olles muutnud oma veduri merekindlaks. Kummalisel maal, kuhu nad satuvad, ootab neid ees hulk ohte ja ennekuulamtuid seiklusi, kui nad on võtnud nõuks päästa röövitud väike printsess Lohelinnast.