«Sind ei iial» kujutab endast järge romaanidele «Kallis Mari» ja «Kannata». Tegevus toimub põhiliselt Tartus ja Võrus aastatel 1916–1920. Peategelase Jaagupi esimeseks armastuseks on Siberis sündinud sakslanna Elsa. Mõlemad noored lõpetavad venekeelse gümnaasiumi ja astuvad Keiserliku Jurjevi Ülikooli arstiteaduskonda. Sõjarinde lähenedes evakueeritakse ülikool Venemaale. Jaagup (kes leinab kadunud Tsaari-Venemaad) ja Elsa ( kellele on lähedasemad Eesti okupeerinud sakslased) jätkavad Landesuniversität Dorpat'i üliõpilastena.
Puhkeb Vabadussõda, õpingud katkevad. Õrnaloomuline Jaagup pole sõttaminekuks hingeliselt ega füüsiliselt valmis. Korraks satub ta siiski rindele. Temast saab sanitar, algul Kuperjanovi pataljonis, seejärel Maarjamõisa haiglas. Karmide sõjameeste, võimalike kangelaste nägemine istutab tema südamesse uutmoodi vaimustuse idu.
Triloogia kolmandas osas on Jaagup Võrus velskriks. Elsa on talle võõramaks jäänud. Tüüfuse-epideemia kogub hoogu. Eriti hull on olukord taganevas Vene valgete armees. Ka Jaagupil tuleb eluohtlik haigus läbi põdeda. Samal ajal toimuvad Tartus Eesti ja Venemaa rahuläbirääkimised. Need pole veel lõppenud, kui 1. detsembril 1919 avatakse Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Uue aasta alguses lõpetab vaherahu sõjategevuse ja 2. veebruaril 1920 sõlmitakse Tartu rahu.
Jaagupi saab Eesti ülikooli üliõpilane. Lähedases kokkupuutes oma tulevase elukutsega, veel enam aga tõelise elu ja surmaga, pärast tõelisi ja mitte kardetud-kujutletud kannatusi on ebaküps nooruk muutunud tõsiseks ja vastutustundeliseks nooreks meheks.
Katre Ligi