Siber, 21. sajandi keskpaik. Rangelt salajases laboratooriumis tegelevad teadlased koletisliku eksperimendiga: kloonivad vene kirjandusklassikuid. Protsessi käigus ladestub kirjanike kehasse mõistatuslikku substantsi -- sinist pekki, igavese energia allikat. Geneetiliselt moondatud autorid kirjutavad uusi, kohati lausrõvedaid tekste. Pekile ihub hammast mitu sekti, aja- ja ruumitrikkide vahendusel satub see lõpuks stalinistlikku Kremlisse. II maailmasõda on lõppenud, repressioonide laine on käinud üle poliitbüroo liikmetest. Ja sinine pekk? Selle viib Stalin Saksamaale oma sõbrale Hitlerile, kes naudib elu palees SS-lastest ihukaitse valve all... Sorokin mängib osavalt vene kirjanduskultuse ja poliitiliste klišeedega. Mängu serveerib ta mõne seksistseeni ja ohtra vägivalla kastmes.
Autorist Sündinud 1955. aastal Moskva lähistel. Hariduselt ja ametilt disainer, kuulub Moskva kunstiringkondades nn kontseptualistide hulka. Alates 1990ndatest avaldatakse tema raamatuid ka Venemaal, varem valdavalt Saksamaal. Viimastel aastatel on autoril oma sõnaloomingu pärast pidevalt kaelas mõni kohtuasi.
«Vormidega mängimine pakub mulle kolossaalset naudingut. Minu jaoks on kirjutamine puhtplastiline töö, kus sõna on savi. Tunnen füüsiliselt, kuidas voolin teksti. Kui mind süüdistatakse inimeste mõnitamises, vastan: «Need pole inimesed, vaid tähed paberil.»» Vladimir Sorokin
