Inimene on iidsetest aegadest peale abi oma tervise parandamiseks ja haiguste raviks otsinud teda ümbritsevast loodusest. Ravivahendeid püüti leida ja saadi eelkõige taimeriigist. Ravimine taimedega väljub oma senistest kitsastest rahvameditsiinilistest raamidest, muutudes järkhaaval teaduslikel uuringutel ja kindlatel tõestatud faktidel baseeruvaks meditsiinivaldkonnaks – fütoteraapiaks. Kaasaegne fütoteraapia oma kõige kõrgemal tasemel eeldab alusteadmiste olemasolu vähemalt kolmel erineval tasandil:

• peab teadma, millistest konkreetsetest ühenditest taime paljude koostisainete hulgas oleneb tema ravitoime
• peab teadma, mida need ühendid endast kujutavad oma keemiliselt ehituselt
• peab teadma, millised on toimeainete mõju farmakoloogilised mehhanismid