Joseph Ratzingeri peateost «Sissejuhatus kristlusesse» võib juba praegu nimetada klassikaks. See on kirjutatud vahetult pärast II Vatikani kirikukogu 1968. a ning on aktuaalne tänapäevalgi.
Usutunnistuse artikleid järgides kirjeldab ja analüüsib Ratzinger siin kristliku usu olemust ning selle olukorda 20. sajandil:
Kas saab nüüdses situatsioonis veel tõsiselt võtta kolmainu Jumalat ja ülestõusmise müsteeriumi?
Kuidas saab praeguses maailmas veel üldse uskuda?
Milline on usu ja mõistuse vahekord?

Sedalaadi küsimustele vastuseid otsides näitab autor kätte moodsa tegelikkuse-mõistmise piirid ning märgib kindlalt maha usu ja kiriku positsioonid. Vastandudes aristoteleslikule mõtlemisele, mis püüab kõike lõpuni mõista ja ära seletada, rõhutab Ratzinger Jumala müstilist dimensiooni.
Jumal, kes on inimmõistusele viimselt mõistetamatu ja seletamatu, on Ratzingeri järgi usu esmane reaalsus, millelt ümbritsev tegelikkus saab oma olemasolu. Ratzingeri elegantses stiilis kirjutatud süstemaatiline sissejuhatus kristlusesse pole kindlasti suunatud ainult kitsale teoloogide ringile. Raamatu peaeesmärk on aidata inimesel uuesti mõista kristlust ja mõtestada oma kristlaseks-olemist kaasaegses maailmas.
Joseph Ratzinger, sündinud 1927, süstemaatilise teoloogia professor, kontsiilinõunik, Müncheni ja Freisingi peapiiskop, Rooma Usukongregatsiooni prefekt, alates 19.aprillist 2005. a Rooma paavst Benedictus XVI.