SALALAPS KISUB VÄIKELINNAS ELU LÕHKI

Mu elu on nagu odav lumekuul, mida mu kaksikud nooremana kogusid. Väljast läikiv ja ilus, aga kui seda raputada, äratundmatult hägus.

Sellest ajast peale, kui ta kaksikutest tütred kodust lahkusid, on Marisale tundunud, et ta elust on midagi puudu. Tema suur häärber ei ole enam tulvil naeru ja kaost ning ta tahab meeleheitlikult tunda end vajalikuna… ja viia mõtted eemale saladuselt, mida ta on aastaid abikaasa eest varjanud.

Parimate sõbrannadega kohvitamine on ehk ainuke asi, mis aitab Marisal mõistuse juurde jääda. Aga Claire’il ja Ellyl on omad saladused. Näiteks, miks Claire pole mitu nädalat tööl käinud ja miks Elly ei räägi kellelegi, kes talle lilli kingib.

Kui Jodi, noor rase naine, Marisa ukse taha ilmub, tõttab Marisa talle kiiresti appi. Ta näeb Jodis iseennast ning teab, et teiste eest hoolitsemisele pühendumine võib võrratul moel kogu su aja endale nõuda.

Aga Jodi saabumisega kerkivad kiiresti kõikide valed pinnale. Sündimata lapse isa on keegi, keda naised väga hästi tunnevad, ja Marisa hakkab aru saama, et tema kinnisideel Jodit aidata võib olla hävitav hind…