Valimiku nimetus «Soome sari» on võetud Turtiaise ühe luuletsükli pealkirjast. Õieti sobiks see koondnimetuseks Turtiaise luulele tervikuna. Internatsionalist, kommunist Arvo Turtiainen on läbilõhki soomelik. Meie ees on soome patrioodi luule, kes oma valutavat südant puhuti peidab jõhkruste taha, nagu elugi on tihti jõhker. Soome, millega siin kohtume, pole hoopiski too hõimuhõllasuses ihaletu, turistliku paraadtrepi kaudu väisatu. Eesti noorema põlvkonna lugejais tekitab Turtiaise mõnigi luuletus ehk hämmastust; vanemaile, kapitalistliku korra päevil kasvanuile on luuletaja ühiskonnakriitika hästi mõistetav.
Koostaja

MINA ARMASTAN
Mina armastan leiba ja liha,
mina armastan veini ja laulu,
mina armastan lapsi ja ilusaid naisi,
vanu eitesid, mõnusaid taadiköbisid, kes
pominal räägivad enese ette.

Ma armastan rohukõrsi ja puid,
vete välgatust kuuvalgeil öödel
ja tarka kõnelust sõprade seltsis.
Üldse olen loodud armastama.
Ja seepärast näete nii harva mind
sellena, mis ma olen.