Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen on temperamendialase uurimissuuna rajaja Soomes, kes on avaldanud mitmeid populaarteaduslikke raamatuid (mõned neist on tõlgitud ka eesti keelde, näiteks „Agressiivne laps“, „Temperament ja kooliedu“). Käesolevas raamatus analüüsib professor sotsiaalsuse ja sotsiaalsete oskuste olemust, selgitades nende erinevust. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon, mis eeskätt haakub suhtlemissooviga.

Sotsiaalseid oskusi (ehk suutlikkust olla teistega koos) seevastu saab õppida. Sotsiaalsed oskused ei eelda mingi kindla temperamendi olemasolu: ka ujedal võivad olla suurepärased sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste vastandiks on agressiivsus ning nartsissism – raamatus analüüsitakse nende tekkemehhanisme ja seost väga varajase lapsepõlvega. Lisaks võetakse luubi alla päevahoiu mõju alla 3-aastaste laste sotsiaalsete võimete kujunemisele. Autor kummutab seni üldiselt levinud seisukoha kollektiivi positiivsest mõjust mudilaste sotsiaalsete oskuste kujunemisele. Ta tõestab väga veenvalt, et koduste laste närvikava on edaspidisteks eluraskusteks hoopis karastunum, võrreldes lasteaias käinutega.