Spordipsühholoogia on viimase kolme kümnendi jooksul olnud liikumis- ja sporditeaduste kiiremini arenevaid distsipliine nii akadeemilises kui ka rakenduslikus mõttes. Oluliselt on laienenud ka teadlaste ring, kes spordipsühholoogia valdkonda uurivad või ülikoolipingis omandatud teadmisi sportlaste ja meeskondade spordipsühholoogilisel nõustamisel kasutavad.

Kahjuks peame tõdema, et Eesti spordipsühholoogid on lugejatele võlgu emakeelse ülevaate spordipsühholoogia olulisematest teemadest.
Käesoleva õpiku väljaandmisega püüame anda enda panuse selle tühimiku täitmisel. Tahtmata aga lugejaid kohe ära hirmutada, tuleb siiski märkida, et õpikus sisalduvaid teemasid on käsitletud teaduspõhiselt, palju on lisatud tulemusi uuemate teadusteooriate ja uuringute kohta.

Spordipsühholoogia kitsamas mõistes koondab oma tähelepanu organiseeritud ja võistlemisele keskendunud sporditegevusega seonduvatele psüühilistele nähtustele ja protsessidele, nagu näiteks sportlase toimetulekule võistluseelse ärevusega või meeskonna loomisega seotud probleemidele.

Spordi harrastamise psühholoogia seevastu püüab ennekõike mõista mittevõistlusliku kehalise tegevuse aluseks olevaid psüühilisi protsesse, keskendudes sagedamini kehalise tervise ja füüsilise vormi saavutamise ning säilitamise motivatsioonilistele aspektidele, spordiharrastuse tervisepsühholoogilistele külgedele ja sellele, mil moel spordi harrastamine mõjutab psühholoogilisi protsesse.