«ST 25 lugu» on noore Briti salaluureteenistuse agendi Paul Dukesi autobiograafia tema viibimisest Venemaal aastatel 1909–1919. Põhiosa raamatust hõlmab tegevus luurajana revolutsioonilises Petrogradis. Raamat annab pildi tolleaegse Venemaa olustikust, inimtüüpidest, kuulsatest isikutest ja olulistest sündmustest, mille kõigega autor otseselt kokku puutus. Tulemuslike teenete eest sai Dukes hiljem kodumaal Sir-i tiitli.
Ilmunud esmakordselt Suurbritannias 1938.

Paul Dukesi «ST 25 lugu» ehk «Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal» kujutab endast ühe sellise ebatavalise, väga andeka ja leidliku mehe jutustust, kes polnud isegi veel 30-aastaseks saanud, kui informeeris täiesti iseseisvalt tegutsedes 1917. aastast kuni 1920. aastani ehk kolme aasta jooksul oma kodumaa valitsust Londonis sellest, mis toimus Venemaal sündmusterohkel perioodil, mis hõlmas revolutsiooni, kodusõda ja välisriikide sissetungi selle hiigelsuure ja muljetavaldava maalaama kolmes nurgas. Dukes tegi seda paljudel kordadel oma elu ohtu seades.
Marksistlik-leninistlik determinism näeb ajalugu kui ühiskonnaklasside vahelist heitlust poliitilise ja majandusliku ülemvõimu pärast. Üksikisik on kõigest nimetu mängukann. Nende jaoks, kes peavad seda teooriat tõeseks või suhtuvad sellesse nagu oma usutunnistusse, on üksik inimene vähese tähtsusega ega oma sündmuste kulgemisele kuigi suurt mõju. Paul Dukes aga pöörab marksistlik-leninistliku teooria pahempidi. Oma tegevusega bolševistlikul Venemaal ja selle informatsiooni abil, mida ta suutis valitsusele Londonisse edastada, ta mõjutas ja koguni suunas sündmuste kulgemist.
Veelgi tähtsam on aga tõsiasi, et tema tegevus omas mitte üksnes kaudset, vaid ka üsna otsest mõju sellele, et Eesti võitlus iseseisvuse eest Vabadussõjas lõppes 1920. aastal tulemusrikkalt. Seetõttu on tõepoolest asjakohane, et aastal, mil Eesti tähistab oma iseseisvusdeklaratsiooni 90. sünnipäeva, tõlgitakse eesti keelde ja avaldatakse raamat, mis on Suurbritannias ammu müügilt kadunud ja mille eksemplare on võimalik hankida üksnes siis, kui maaraamatukogud kokkuhoiu huvides oma fonde müüvad.
Krahv Carlisle,
Tartu Ülikool