Kogumik koosneb kahest osast: kirjandusteadusest (koostanud Aida Hatšaturjan) ja lingvistikast (Dimitri Mironov).

Kirjandusteadus. Therese Goy (Berliin) ja Heinrich Kirschbaumi (Regensburg) artikkel on pühendatud kahe tuntud luuletaja I. Brodski ja P. Hucheli loomingulistele suhetele. Artikli autorid tõstavad esile fakti, et Brodski tutvustas saksa luuletaja loomingut USA lugejatele, tõlkides Hucheli luuletusi inglise keelde. Samas tutvustas ta saksa luuletaja loomingut ka vene publikule ning tegi Hucheli luule lähedaseks ka sakslastele enestele.
Maksim Gussarovi (Riia) artiklis uuritakse Riia 1920.–1930. aastate perioodikaväljaannet «Vetšerneje Vremja».
Maria Dudkina (Tallinn) püüab oma artiklis kirjeldada V. Pelevini romaanis «Tšapajev ja Pustota» loodud kultuurimudelit. Oma kirjeldusel toetub Dudkina J. Lotmani kultuuri tüpoloogiliste kirjelduste metakeeleteooriale.
Olga Ioskevitš (Grodno) analüüsib hullumeelsuse teemat N. Gogoli teoses «Hullumeelse kirjad».
Tatjana Kotelnikova (Moskva) uurib oma artiklis «kuradiga kokkulepe sõlmimise» motiivi seoses teisikumotiiviga F. Dostojevski romaani «Nooruk» põhjal.
Olesja Lagašinat (Tartu) huvitab küsimus, kuidas ajalooline romaan muutub eksiilitingimustes publitsistlikuks tekstiks. Uurimus põhineb I. Naživini romaanil «Sofistid».
Jukio Nakano (Moskva/Tokio) pöörab oma tähelepanu arhiivimaterjalide ja ingliskeelse kirjanduskriitika alusel kirjaniku A. Sinjavski varjunime Abram Terts tekkimise ajaloole.
Jekaterina Petritšenko (Daugavpils) käsitleb XIX ja XX sajandi vene kirjandusteadlaste ja kriitikute poolt loodud Jazõkovi kuju. Georgi Prohhorovi (Kolomna) artikkel on pühendatud proosaraamatu terviklikkuse probleemile.
Svetlana Samohhina-Truve (Pariis) uurib fantastikaelemente S. Krþiþanovski jutustuses «Kvadraturin».
Natalja Tamarovitš (Riia) analüüsib mõisamotiivi S. Mintslovi emigratsiooniperioodi loomingus.
Anna Tsurenkova (Tallinn) uurib A. Bloki 1909.–1916. aastate loomingus esinevat mitmetähenduslikku värvisümboolikat. Bloki loomingu paleti semantika muutub: küpse Bloki luules kaotab senini oluline V. Solovjovi loomingus esinev värvide gamma oma aktuaalsuse.

Lingvistika. Inna Adamson (Tallinn) näitab oma artiklis, kuidas tänapäeva vene keeles funktsioneerivad «ähvarduse» tähendusega fraseologismid.
Inna Artjomova (Peterburi) tähelepanu keskpunktis on nominatiivsed laused. Autor näitab, et neid on võimalik uurida ka kontrastiivses aspektis, kasutades selleks vene ning bulgaaria keeli.
Maria Grišmanova (Riia) uurib 13.–14. sajandi tekste, kus esineb väga omapäraseid foneetilisi ning grammatilisi jooni.
Margit Maksimova (Tartu) tegeleb vene ning eesti keele sõnatuletuse võrdleva analüüsiga, uuringumaterjaliks on nimisõnad üldtähendusega «mitte-täiskasvanud isik».
Dimitri Mironov (Tallinn) pöörab tähelepanu sellisele tõlkeaspektile nagu kahe keele leksikaalsete ühikute sotsiosemantilised omadused.
Julia Nassonova (Moskva) analüüsib loodusemotiivi Nikolai Rörihhi loomingus.
Anna Pererva (Peterburi) uurimuse aluseks on G. Gazdanovi romaan «Õhtu Claire'i pool», kus autor analüüsib verbaalnoomenite funktsiooni. Muistsete tekstide keelelis-tekstoloogilise analüüsiga saab tutvuda Jelena Rudneva (Tallinn) artiklis.
Jelena Sidorova (Tartu) näitab, kuidas tänapäeva vene keeles kasutatakse eitust koos modaaltegusõnadega.
Olga Furs (Minsk) tegeleb Matteuse Evangeeliumi erinevate tõlgete kõrvutava analüüsiga.
Olga Jagintseva (Tartu) pöörab tähelepanu sõna сковорода (pann) etümoloogiale.
Lingvistika osa lõpetab Miroslaw Jankowiaki (Varssavi) artikkel, mis on pühendatud Venemaa ja Valgevene piiri(ala)l eksisteeriva murde kirjeldusele.