Subkultuure võib käsitleda kui ühiskonna eesliini ja katsepolügooni, samuti võib neid näha Lääne massikultuuri ekspansioonina Eestis. Subkultuure võib vaadelda kui hirmutavat ja hälbivat vastuhakku. Aga neid võib käsitleda ka kultuuri avangardi või pärisosana. Vastilmunud raamatu puhul on tegemist sotsioloogilise lähenemisega subkultuuridele nii teoreetiliselt kui ka empiiriliselt.

Kogumikus on analüüsitud üsna erinevaid nähtusi – artistide loomingulisest eneseväljendusest ja ühiskonnakriitikast kuni seadusega pahuksis olevate teismeliste vägivalla kontrollimisel põhinevate suhtlusnormideni. Kogumiku üheks eesmärgiks on olnud täita termin «subkultuurid» eesti keeles sisuga ning seepärast on kaasatud erinevad nähtused, mida subkultuuriks nimetada võib.

Raamat algab teoreetiliste käsitlustega, aga koosneb lõviosas empiirilistel uurimustel põhinevatest artiklitest, mis räägivad subkultuuriliste stiilide kohanemisest Eestis, subkultuuri ja kultuuri piiridest ning struktuuride mõjust subkultuuridele.