Albert Y. Hsu kirjutas selle raamatu pärast seda, kui tema isa end tappis. Leinas lohutust otsides mõistis ta, et ehkki surmast ja leinast on palju kirjutatud, on suitsiidilein tihti tabuteema.
Igal aastal võtab endalt elu umbes miljon inimest. Need on registreeritud enestapud, tegelik arv võib olla suurem -- paljud suitsiidid on arvel õnnestusena. Üks suitsiid jätab leinama vähemalt kuus inimest, mõnikord kümme või enamgi.
Suitsiidilein kätkeb endas nii leina kalli inimese kaotuse järel, kui ta traumat sellepärast, et lahkunu endalt ise elu võttis. Leinas ei seisa midagi paigal. Midagi kerkib pidevalt esile, kuid alati korduvalt. Ikka ja jälle. Kõik kordub. Tunded moodustavad kinnise ringi. Või ehk siiski spiraali?