Raamatusse on koondatud autorite eredamad noorpõlvemälestused.

«Kord kummardasin ühe istuva tüdruku ees, kes siis toolilt muudkui tõusis ja tõusis, nagu oleks tuletõrjevoolik lahti rullitud, igal juhul oli tema pikkus jahmatamapanev. Minu nina ulatus umbes tema tisside vahele. Samas oli ta sellevõrra viisakas, et ta mulle korvi ei andnud. Nii me siis tantsisime ja mul oli nii piinlik, et sure või ära, aga kui juba tantsule oli mindud, ega siis polnud enam kuhugi taganeda.»
Priit Pajusaar

«Minu all korteris elas aga Hull Eeri. Meist pisut vanem, aga vaimselt pisut noorem. Teda ma natuke kartsin, sest ükskord kutsus mu külla ja näitas paksu raamatut koonduslaagritest ja natside veretegudest. Seal olid võikad pildid. Kõrval mulises roheline akvaarium.»
Jaanus Rohumaa