Kena viktoriaanliku ridamaja hoolitsetud aias valitseb rahu ja vaikus … ent magamistoa põrandal lamab surnud naine.

Sukey Reynolds naudib tööl rahulikku perioodi, tal on ükskord ometi aega aia eest hoolitsemiseks, küpsetamiseks ja poja seltsis aja veetmiseks. Mõrvadele ei mõtle ta kohe kindlasti.

Aga siis kutsutakse ta võluvasse Ivy House’i noore naise surnukeha pildistama ning Sukey tunneb tungi jätta kõik sinnapaika ja keskenduda ihu ja hingega valguse heitmisele sellele jahmatavale saladusele. Mõrvaga samal ajal on sisse murtud lähedal asuvasse hotelli ning seal asitõendeid kogudes hakkab ta endalt küsima, kas need kaks juhtumit võivad omavahel seotud olla.

Siis mainib hotelli juhataja kogemata, et üks külalistest tõmbus surmast lugemise järel näost valgeks ja kadus peagi pärast seda. Seesama külaline, kelle tuppa sisse murti … Sukey aimab, kes see mees olla võib, ja kardab, et temagi võib olla ohus.

Ehkki ta mainib oma kahtlusi ja teooriaid, ei taha tema uurijatest töökaaslased tema katsetest uurijat mängida enam midagi kuulda. Sukey taipab, et kui ta oma juhtlõnga edasi harutada soovib, tuleb tal seda teha üksi. Kas Sukey on teinud kohutava vea, kui ta nõustub salajase kokkusaamisega kauge jõe ääres? Kas tapja on ta meelitanud metsa, otse üles seatud lõksu?