Närvipinge oli jõudnud viimse piirini. Mees tundis esimest korda elus, et kaotab enesekontrolli. Galaktionovit tappes oli ta olnud palju rahulikum. Võib-olla tuli see sellest, et see oli tema esimene mõrv ning ta ei teadnud, kui kohutav see tegelikult on. Nüüd ta tajus, et ainuüksi mõte eesseisvast mõrvatööst tekitas temas õudu.