Per Holm, varanduseta vaenelaps, teeb päeval rasket tööd, öösi aga istub raamatute juures, et kustutada oma suurt nälga mingi tundmatu järele, mis teda edasi kihutab ja sunnib püüdma kõrgemale. Per Holmil on edu. Ta pingutused kannavad vilja, kuid iga saavutisega nihkub eesmärk edasi ja loob uued igatsused.
Seni saadavad teda õnn ja rikkus, kuni ees püsib kõrgem siht. Kui aga tulevad kokkuvarisemine ja allamäge minek, kui elu lõpul on endisest kuulsast insenerist saanud vaene, jõuetu ja haige külasepp, siis on allakäik ühtlasi olnud talle lunastuseks. Ta mõistab, et inimlikkude püüdluste kõrgeimaks eesmärgiks ei ole menu ja väline hiilgus, vaid sisemine tasakaal ja isegi vaenlase armastamine.