Pärast NLKP XXII kongressi, kus täpsustati ja selgelt piiritleti ka kehakultuuri ja spordi ülesanded käesoleval, kommunismi laiahaardelise ehitamise perioodil, oli NSV Liidu rahvaste III spartakiaad suurimaks sportlikuks sündmuseks meie suurel ja kõikvõimsal maal. Seetõttu oodatigi spartakiaadilt niihästi häid tehnilisi tagajärgi kui ka vastust peamisele – kuidas on suudetud kongressile järgnenud küllaltki lühikese aja jooksul «sarvist kinni» haarata kehakultuuriliikumise probleemidel. Spartakiaadi avapäevaks oli selge, et kõik seniste võistluste rekordid osavõtjate arvu osas olid igal pool jäetud kaugele seljataha.
