Kjell Askildsen (s. 1929) on kõrvuti Oystein Lonniga üks tänase Norra juhtivaid novellikirjanikke. Askildsen oli kirjutanud raamatuid juba 30 aastat, enne kui novellikogu «Thomas F-i viimased ülestähendused avalikkusele» talle laiema tuntuse tõi.
Askildsen keskendub konfliktsetele inimsuhetele. Oma varasemates novellides astub ta välja kopitanud moralismi ja usulise sallimatuse vastu, milles peegeldub ta enda maadejagamine isakodu range pietismiga. Misantroopilistes novellides käsitleb ta vanainimese õigust iseolemisele ja eneseväärikusele. Tema vanamehed on kanged juurikad, kes elavad üksi, on uhked ja allaandmatud, ning keda ka nende haledad ihuhädad ei sunni kapituleeruma.
Askildsen on maailmavaatelt veendunud kommunist. Nagu vanamehed tema novellides, nii arvab temagi, et ühiskond peab ebaõigluse vastu midagi ette võtma.