Kaks mälestusteraamatut on kirja pandud vanaisa ja lapselapse poolt. Kahekesi koos kujutavad nad ühe loo algust ja lõppu. Keskmine osa jääbki aga kirjutamata. Mees, kes seda oleks võinud teha, esimese autori poeg ja teise isa, August Järvik (1892-1942), tapeti Siberi vangilaagris.
Hans Gross (1821-1886) esitab kaks lugu. Neist esimene on tema kodu ja pere lugu. Selle peategelaseks on Suureaua talu. Teine räägib Eesti elu ehitamisest. Siia mahub töö Eesti Aleksandrikooli abikomitees ja 40 aastat tööd ning võitlusi vallaomavalitsuses.
1925. a. sündis samas Suureaua talus teise loo autor Aili Järvik.
14. juuni 1941. a. juuniküüditamine oli surmakellaks tuhandetele eestlastele. 1941. a. juunipäevadest algabki Aili Järviku lugu.

Siberisse küüditatud eestlaste saatusest pole eesti keeles just palju kirjutatud. Väga mõjusalt on seda teinud Rutt Eliaser oma Rootsis ilmunud raamatutes «Passita ja pannita» ning «Üheksa ametit». Käesoleval raamatul on nendega palju ühist.
Aadu Must