Noor ja egoistlik fotograaf kaotab õnnetuse tagajärjel maitsemeele. Sellest vapustatuna jätab ta sinnapaika kõik selle, millega ta seni elus tegeles ja pageb maailma otsa. Turulettide ees kombates, uurides ja nuusutades hõrgutisi tärkab temas huvi söögitegemise vastu, aga eelkõige kogeb ta toitmisest tekkivat õnnetunnet. Täites teiste kõhud omavalmistatud ja lakkamatult potis podisevate roogadega, õpib ta andma ja vastu võtma, ihaldama ja armastama. Autor jutustab uljalt meelte naudingutest romaanis, mis paneb suu vett jooksma.