See on kaheksas maakond sõjaeelse Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast, mille kohta on autor põhjalikult dokumenteeritud 1940. – 1941. aasta esimese Nõukogude okupatsiooni kuritegusid ja sellele järgnenud lahinguid Suvesõjas.
Igas raamatus antakse põhjalik ülevaade maakonna ajaloost, haldusjaotusest, kultuuriväärtustest ja tuntud inimestest nagu kirjanikud, teadlased, riigitegelased, kunstnikud jt, kes on pärit sellest piirkonnast.
Nagu kõigis eelmistes suvesõja raamatutes on lisades täpsed nimekirjad maakonna elanikest, kes kannatasid või hukkusid esimese okupatsiooniaasta terrori läbi: vahistatud, mõrvatud, küüditatud, võitlustes langenud ja sõjaohvrid. Raamatus on täpne ülevaade kõigist Eesti kaadriohvitseridest, kes 13. ja 14. juunil 1941 Värska suvelaagris vahistati. Nagu teada, suurem osa neist hukati või hukkusid Venemaa vangilaagrites Kaug-Põhjas.
Eraldi peatükina on kirjeldatud Petserimaa meeste Suvesõja jätku võõras mundris ning lisatud neis lahinguis langenute nimekiri. Kokkuvõttes saame täieliku ülevaate sõjasündmustest Petserimaal aastail 1941–1944.
Raamat on väga kaasaegne, sest autor teeb ülevaate Setomaa ajaloost tänase päevani välja. Seto rahva saatus on tihedalt seotud 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga, mis pärast võidukat Vabadussõna määras Eesti Vabariigi territooriumi. Seega tänased riigipiiri küsimused ei ole nende jaoks pelgalt mingi tehnilise piirijoone tõmbamine. Õigusteadlane H. Lindmäe analüüsib neid probleeme Põhiseadusest lähtuvalt ja väga põhjalikult ning nimetab Eesti riigi kohustusi nii oma kodanike ees kui ka rahvusvahelises suhtlemises, nagu näiteks ÜRO UNESCO organisatsiooniga.
