Raamat puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa 2 asuva Verevi Motelli hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva nn Elva «vene professorite linnaosa» ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale.

Kokkuvõtlikult on raamatus antud ka ülevaade Elva kui asustatud punkti ajaloost, juttu on Elva raudteejaama avamisest 1889. aastal ja Elva kui suvituskoha tekkimisest ja arengust. Selles ajaloo ülevaates on kasutatud Jaan Kärneri 1931. a. raamatu materjale ning Elva muuseumi töötajate Kaljola Kirti ning Endel Jaanuse töid. Pikem lõik on Elva suvituselust aastatel 1930–1940 ajakirjanduse näidetel. Oluline osa raamatust on pühendatud ka aastatel 1950–1990 Elva «professorite linnaosas» tegutsenud maatöötajate ametiühingute pioneerilaagrile. Raamatus saavad sõna mitmed Elvaga seotud inimesed: Jüri Kalmus, Rein Abel, Eri Klas, August Vester, Õie Püss, Tamara Rekk, Eetel Genss, Margus Ivask jt. Teiste hulgas avaldavad oma mõtteid ka Elva linnapead: Leonid Semilarski, Kalle Sepp, Väino Uibo, Kalle Jürgenson, Reno Laidre ja Toomas Järveoja. Pikem analüüsiv artikkel raamatu lõpus pärineb ettevõtja Are Altraja sulest.