Käesolev raamat toob teieni eesti rahvapäraste vaipade kireva maailma. Muidugi ei tea me täpselt, millised olid need waipas quam plures , mida Liivimaa Henrik oma kroonikas mainis ja mida eesti maatõugu hobuste kõrval 12.-13. sajandi sõjakäikudel hinnatud saagiks peeti. Kuid üsnagi iidse kultuuri tunnuseid kohtab saanitekkide, sängikatete ja sõbade mustrites kindlasti. Palju on teada ka vaipade tegijate ning vaipade omanike lugusid. Rahvaliku tekstiili näiteid on Eesti Rahva Muuseumi kogudes õnneks säilinud päris hulgaliselt.
Eesti professionaalse tekstiilikunsti lugu saab üksikasjalikumalt jälgida aga alles 1940ndate lõpust. Suur osa Teise maailmasõja eelsetest kõrgetasemelistest eesti tekstiilidest hävines sõjakeerises. Säilinud eksemplare võib vaevu kahe käe sõrmedel üles lugeda.