Agronoomist luuletaja esikkogu esitab globaalseist ja rahvuslikest probleemidest sündinud lüürikat. Luuletaja mure kodu, põllu ja mere pärast on ühtlasi mure inimese tuleviku pärast.

RUHNU TUUL
pilvede saarestikud
säbrulisel merel
peegel mille puhtaks
peseb tuul iga päev

kuulatan jahmunult
mesilastelaululist
saarevaikust

kuidas ometi
midagi sarnast
on veel võimalik

iga kajaka jaoks
üks kivi
iga õie tarvis
lendab mesimumm
voolab tuulejõgi
merest üle saare
see tema jagu on