Rūdolfs Tušs näib olevat tavaline pisut robustne tööotsija mehike, aga teatavates olukordades paljastuvad järjest tema tumedamad kihid. Kui on puhkemas Esimene maailmasõda, ootab ta seda pikisilmi, sest see avab võimalusi, mida rahuaeg ei paku. Ehk peaks lugeja endagi sisse vaatama – kas ta ikka tegelikult teab ette, kuidas sõjatingimustes käitub?

Õrnahingelistele ja nõrganärvilistele seda raamatut ei soovita, samas esimene osa, mis kajastab esimese Läti mängufilmi väntamist 1913. aastal Ventspilsis, on alguses pigem lõbus ja meeleolukas.

Guntis Berelis (1961) on eesti lugejale tuttav musta huumorit pakkuva jutukoguga „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“.