ÕHTULAUL

Päike vajus pärnapuule,
kaldus kaasikusse maha,
langes männiladva taha,
ühes tukkuma viis tuule.

Ududega uni heljus,
kaenlas kandis kullerkuppe,
hõlmas hoidis õienuppe;
aralt astus puude peljus.

Magas org ja magas mägi,
uinus aas ning puhkas palu,
hingas hiis ja suikus salu.
Loodust varjas Looja vägi.