Me peame ütlema sama mis me konstateerisime juba «Äripäeva» puhul: Särevi dramatiseering on parem kui Lutsu jutustus. Seda iseäranis ülesehituselt. Nii mõnigi Särevi poolt juurdepandud joon on lutsulikum kui Lutsul endal Tootsi lugude selles järgus.
Dramatiseeringu lõppstseenid kalduvad jutustuse lõpust tublisti kõrvale, on palju elavamad, tempo- ja kokkupõrkerikkamad.
V. Mettus - «Päevaleht», 29. sept. 1939