SÜRREALISM - skandaalseim kunstnike liikumine XX sajandil, mis tekkis 1920ndate aastate sõjajärgses Euroopas dadaismi järglasena. Haaratud soovist «muuta radikaalset maailma», inspireeritud unenägudest, S.Freudi mitteteadvuse-teooriatest, primitiivsest, naiivsest ja psühhopatoloogilisest kunstist, avaldas sürrealism sügavat mõju kirjandusele, filmikunstile, teatrile ja kujutava kunsti erinevatele avaldustele. Sürrealism on esitletav ka kui meeleseisund, eluviis ja vaimulaad, mille aktiivsuse tuumaks on tsivilisatsiooni põhiväärtuste purustamine, mille püüdeks on vabastada mõtlemist loovuse totaalse pealetungi kaudu, ühendada kunsti ja poliitikat.

Sürrealismi lõppu seostatakse II maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Rahvusvahelise sürrealismi uus elavnemine on täheldatav aastast 1989, mil omavahelisi kontakte otsivad sürrealistlikud grupeeringud Argentiinas, Austraalias, Tšehhoslovakkias, Prantsusmaal, Rootsis ja USA-s. 1991.a. juunis ilmub «Rahvusvahelise Sürrealistliku Bülletääni» 1. number.