Täiuslik mäng

See on lugu, mis räägib kontrollist, loomisest ja kõigest sellest, mis juhtub, kui tekivad süsteemid, kus kujutlusvõime ei allu enam järelvalvele.

Alger elab süsteemide nimel; kood, mängud, maailmad, mis käituvad täpselt nii nagu kavandatud. Kui ta hakkab arendama oma uut mängu, mis erineb kõikidest varasematest, sest see reageerib otse mängija tajule, usub ta, et selles peitub tema isiklik vabadus: piirideta universum. Ei hirmu, ei igavust.

Kusagil väljaspool inimtaju aga tärkab midagi iidset ja hakkab tema loomingu vastu huvi tundma. Kui reaalsus puruneb ja nähtamatud jõud läbi murravad, on Alger sunnitud silmitsi seisma keerulise küsimusega: mis juhtub, kui täiuslikus süsteemis kaob vajadus mõelda, valida või tunda.

Ja siis ilmuvad öösse varjud.

Unepüüdjad.

Nende järel halli kortermaja rõdule lõksu jäänud nõid Nygisiene kui hoiatus.

Maailmad hägustuvad, sünnivad jumalad, deemonid, inglid, kangelased ja teised… Psühholoogilise ulme ja metafüüsilise fantaasia segunedes liigub „Täiuslik Mäng“ mööda habrast piiri, et mõtiskleda teemadel nagu sõltuvus, autonoomia, uskumus, loovus ning domineerimine. See on romaan mõtlevast tehnoloogiast. Või vastupidi, mõtlemise loobumise võimalikkusest. Uutest jumalatest. Võibolla on see lugu isegi ohuhoiatus, et mis võib juhtuda, kui alistuda, mitte vastutada mugavuse nimel.

Selle raamatu loomisel ei ole kasutatud generatiivset tehisintellekti. Süžeeliin, maailmad, tegelased ja kogu lugu on täielikult autori enda fantaasia vili.