Gemma Ballantine seab end ühel hommikul tööle minekuks valmis, kui ta vanem laps tuleb trepist jooksuga alla ja ütleb sõnad, mis ajavad hirmu nahka igale emale.
Maja välisuks on lahti. Ning ta kuueaastane tütar Katie on kadunud. Hirmust pöörane, hakkab Gemma palavikuliselt oma väikest tüdrukut otsima.
Mõne aja pärast, mis tundub Gemmale igavikuna, leiab ämm Katie mõne tänava kaugusel ära eksinuna kõndimas. Hoides oma nooremat tütart taas käte vahel ja hingates sisse ta juuste magusat lõhna, tunneb Gemma kergendust ja mõtleb, et õudusunenägu on läbi.
Kuid siis hakkab ta täiuslik perekond koost lagunema.
