Epopöa II raamatu hajuvas sündmustikus on koondavaks teljeks eelkõige Indreku kujunemise lugu. Indrek astub Mauruse kooli uksest sisse haridusjanulise, aga ikkagi naiivsevõitu maapoisina, kuid lahkub sealt isiksusena, kes oma tõekspidamisi on valmis kaitsma ja nende pärast kannatama. Seejuures on Indreku kujunemise lugu, kui see avastada koolielu sündmuste, veidrikest õpetajate tegude ning monoloogide ja teaduslike traktaatide tagant, romaani inimlikult rikkaim, huvitavaim ja poeetilisem liin.
H. Puhvel