Selle kogumiku artiklid on tekkinud autori uudishimust senikasutamata arhiivitoimikute või senimärkimata trükiste vastu. Vahel aga tasub uuesti üle vaadata ka materjalid, mida peetakse ammendatuks. Keegi ei saa kunagi pretendeerida lõplikule tõele. Sellepärast on ajaloo kohta kirjutatut alati võimalik täiendada, mida alljärgnevas ongi püütud teha Eesti aja- ja kultuuriloo mõnede aspektide, isikute ja sündmuste osas. Põhiliselt on need artiklid ilmunud erinevates väljaannetes eesti, vene või saksa keeles viimase tosina aasta jooksul, kuid käesoleva raamatu jaoks oluliselt täiendatud. Mitmed artiklid (Bulgarinist, Georg Bockist, Tartu kirikutest, Mahtra sõjast) sisaldavad täiesti uut materjali.

Arhiivileiud ei tähenda üldjuhul seda, et keegi leidis kuskil nurgas midagi vedelemas. Tavaliselt on kõik materjalid kenasti arvel, neid kontrollitakse ja korrastatakse, aga neid nö. pole ära tuntud.
Mul on sellega mitmel korral õnne olnud, küllap tänu uudishimule. See on võimaldanud tuua käibesse senikasutamata arhiivimaterjale, täiendada seniseid teadmisi ning täpsustada paljusid asjaolusid või elulugusid (Roseni deklaratsioon, esimesed Schilleri monumendid, Timotheus Bock, Mihhail Lebedev, Kristjan Jaak Peterson, Lydia Koidula). Poolaaegsetest Tartu raeprotokollidest on leitud täiendust raamatukultuuri ajaloole ja avastatud seni ainsad Baltikumi nõiasabati kirjeldused.
Autor