Türgi hõimude tungimine Läände on viimase aastatuhande vältel olnud üks olulisemaid maailma ajalugu kujundanud tegureid. Keskaja inimesed oskasid mõista ajaloosündmuste ja samuti oma tegude sümboolset ja igavikulist tähendust. Tänapäeva inimese teadvus liigestab maailma teistmoodi – Euroopaks ja Aasiaks, mis on teineteise vastandid.

Kuid on võimalik vaadelda Euraasiat ka kui tervikut, – siis ei asu Türgi mitte Lääne ja Ida vahelises tühjuses, vaid on selle mandri südamaa (heartland ) ja keskpaik, mis ühendab vastandid. Lääs on selle oikumeeni pelk ääreala (rimland ). Bütsantsi langemisega tekkis Türgile koheselt aga ohtlik rivaal: ka Moskva suurvürstid hakkasid end pidama Rooma keisriteks ja Bütsantsi pärijaiks. Moskva Venemaa käsitab end tänaseni eshatoloogilise viimase kristliku impeeriumina, kelle missiooniks ajaloos on Euraasia oikumeeni keskpunkti – Konstantinoopoli vabastamine. See on olnud kõikide hilisemate Vene-Türgi sõdade mütoloogiline sisu.